13.teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Kogukondlik tarkvaraarendus

Ülesanne: Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast

LibreOffice on professionaalne ja kvaliteetne kontoritarkvara komplekt, mille alla laadimine ja paigaldamine on tasuta. LibreOffice’il on üle maailma suur hulk rahulolevaid kasutajaid. Komplekt on saadaval enam kui 30 keeles kõikide suuremate operatsioonisüsteemide jaoks, sealhulgas Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux (Debian, Ubuntu, Fedora, Mandriva, Suse, …). Kuna LibreOffice on avatud koodiga tarkvara, inimesed võivad vabalt seda täiendada ja uusi funktsioone luua. Väga palju on foorumeid sellel teemal. Kood on vabalt kättesaadav ning võib hakkata häkkima. 

GIMP ehk GNU Image Manipulation Program on levinud vabavaraline pilditöötlustarkvara. GIMP on samuti kättesaadav eesti keeles. See on avatud laiendusele ja muutmisele. 

Näiteks siin on väike tutorial.

Mina aga ei ole tegelenud koodi laiendamisega, kuid kuna tarkvara pidevalt uuendatakse, tähendabki see seda, et keegi pidevalt täiustab koodi.

12. teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Ülesanne: Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta selle kohta hinnang.

Noh hakkame pihta!
Üldine hinnang: väga huvitav artikkel!!!

Üleüldse alati olin veendunud, et häkker ongi sama, mis on kräkker. Alati mõtlesin, et häkker on see, kes teeb keelatud asju, ning kui sind nimetakse häkkeriks, oled sa nö paha inimene.
AGA! See pole nii! Nüüd sain teada, et häkker on tipptaseme programmeerija, kelle eesmärgiks on maailma paremaks muutmine.
Kui rääkida häkkeri põhioskustest, olen nendega täiesti nõus, et kasuks tuleb nii programmeerimiskeelte, kui ka inglise keele kõrgel tasemel tundmine.

Lugedes selle artikli, kohe hakkasin mõtlema meie ülikooli IT-programmist. Kui Eric S. Raymond räägib sellest, et programmeerimiskeeled peaksid olema omandatud sellises järjekorras: Python, C/C++, Java, Perl ja LISP + HTMLi tundmine, siis meie ülikoolis (vähemalt minu erialal ) oli nii: Visual Basic (samas KKK-s on kirjutatud: “nagu teisedki Basicud, on Visual Basic kehvasti disainitud keel, mis õpetab sulle halbu programmeerimisharjumusi”), seejärel oli C++, pärast JAVA, järgmiselt HTML+CSS+JavaScript..., ja lõpuks tutvusin Pythoniga, mis oli pärast kõike õpitud väga arusaamatu.

Häkkeriks ma vaevalt saan, kuid edu kõigile!

11. teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Tarkvara- ja sisulitsentsid

Ülesanne: Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Apache Litsents – litsents vaba varale Apache Software Foundation.

Litsentsi tingimused.

Nagu iga teine vaba litsents, Apache litsents annab kasutajale võimaust piiramatult kasutada, levitada, muuta selle koopiaid, v.a. nime.

Antud litsents ei nõua kasutajatelt selle muutusteta jätmist , isegi ei nõua seda tasuta ja avatud staatuse jätmist. Üheks nõudeks on saaja informeerimine lähtekoodi kasutamisest. Kuna see pole copyleft – litsents,, siis see tähendab, et tuletatud koodist on võimalik teha, näiteks, ärivara.

Tarkvara levitamiseks tuleb root kataloogi panna järgmised failid:

• Licence file- näitab, et kasutatakse koodi, mis on Apache-i Litsentsiga kaetud
• Notice file- näitab, et kasutatakse Apache-i Litsentsiga kaetud koodi osasid

Peab silmas pidama, et litsentseeritud failides ei tohi muuta originaalautoriõiguse märkmeid ning muudetud failidele peab lisama märkme, et need failid on muudetud.

Peab silmas pidama, et Litsentseeritud failides ei tohi muuta originaal autoriõiguse märkmeid ning muudetud failidele peab lisama märkme, et neid faile on muudetud.

Nagu wikipeedias on öeldud, tänaseks hetkeks on kolm litsentsi, millest viimaseks on versioon 2.0, mis kehtib alates aastast 2004.

10. teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Ülesanne: Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Kahjuks (õnneks?), ei ole ma päris asjatundja intellektuaalomandi/patentide/õiguste valdkonnas. Samas aga olen palju sellest kuulnud ja lugenud.

Mina aga arvan (ja muidu see on vale arvamus ja ma saan sellest aru), et kõik on juba leiutatud. Nii mõtlevadki ka paljud teised, sest ise midagi uut välja mõelda ei saa (ja mina olen ka nende seas). Samas aga iga päev tuleb turule uus toode, firma...

Minu arvates see teema on väga vastik, kuna selles valdkonnas on selline mõiste, nagu patenditrollid. Minu arvates need inimesed ongi need, kes ei suuda midagi ise uut välja mõelda ja proovivad läbi kõiki võimalikke tegevusi raha saada. Paljud firmad aga, vaatamata sellele, et nendel on õigus ja need on selles veendunud, annavad patenditrollidele nõutud rahasumma, et kohtumakseid mitte maksta, sest see on väga kulukas protsess.

Üks tuntud näide on Samsung ja Apple ühendumine patenditrollide vastu (Smartflash), kuna viimane süüdistab firmasid selles, et need on rikkunud kuus patenti.

9. teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Ülesanne: Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Kuna töö juures kasutan OpenSuse't, arvuti peal on LibreOffice tarkvara, mis on tasuta kättesaadav nii Linux, Maci, kui ka Windows tööjaamadele. Eeliseks pean seda, et seda võib tasuta alla laadida ükskõik, mis keeles (SIIN). Lisaks sellele, võib täiesti tasuta kasutada ka eri keelde spellerit.

LibreOffice'l on samad võimalused, nagu Microsoft Office'l, lihtsalt sellega peaks harjuma. 

Miinuseks pean seda, et vaatamata sellele, et dokumendi formaadiks võib valida ka Microsoft Office'i laiendust, vahel see ikka ei aita ja Windows tööjamades töötavad inimesed, ei saa kenasti Libres tehtud dokumente avada. Mina ise väga tihti kasutan dokumenti valemite sisestamise võimalust. Kui Microsoft Office's võid sa seda palju kordi muuta ja parandada, LibreOffices pannakse valemid pildi kujul, ja kui ma avan dokumenti Windows arvutis, ei saa ma enam parandust teha. Kuid aga lihtsalt dokumentide lugemiseks ja koostamiseks, ilma formateerimiseta, see täiesti sobib ja kenasti toimib. Libreoffice Impress (lähedane Powerpoindile) avab Windowsis olevaid presentatsioone ka piltidena ja selles ei saa midagi muuta (aga muidu arvan, et saab ka Windows'is mingil moel seadistada, et teistes OP süsteemides dokumentide muutmine oleks lubatud, aga see nõuab aega ja teadmisi).

8.teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Virtuaalmaailmad

Ülesanne: Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

League of Legends.
Esmalt tahaks ütelda, et seda mängu soovitas minu tuttav. Kohe ütlen, et ma ei saanud aru sellest, kuidas inimesed kaovad tunde järjest selle taga. Tuttav ütles ka, et paljud isegi investeerivad kogu oma raha mängusse.
Kuid mina ikka proovisin mängida. Esmalt pidin installima veebist installfaili. Ja siis käivitada. Eeliseks on muidu see, et mäng on tasuta (kuid ma ei ole selles valdkonnas asjatundja, ja võib olla need on kõik tasuta). Ei meeldinud see, et mängu installimine kestas umbes pool tundi. Järgnevalt pakuti läbida koolitust. Eriti meeldis see, et kõikide objektide visualisatsioon on kõrgel tasemel, see, muidu, meelitab. Edaspidi pidin valima endale tegelast. Siin peaks mainima, et mängus on, millest valida. Mängu eesmärgiks on teise meeskonna võitmine. Selleks, et võita, peab hävitama teise meeskonna lossi, mis asub teise meeskonna poolel. Teise meeskonna koosseis oli peaaegu sama tugev. Selle mängu eeliseks võiks nimetada seda, et sa mängid reaalsete inimestega. Kuid see teema, kus peaks teisi tappa, minule üldse ei meeldinud, ja mängija minust väga halb :D

Uued elamused Oculus Rift'iga.
Virtuaalse maailma külastamiseks võib kasutada ka Oculus Rift'i. Mina proovisin selle esimest korda Narvas, Astri keskuses, seal on valikus mitu seiklust. Mina sõitsin ameerika atraktsiooniga. See oli väga lõbus ja vahel tundsin hirmu. Oli väga lõbus näha pärast videot, kus ma karjun,kummardun ette ja taha. Vot sellist elamust ma küll kõigile soovitaks, oli väga lõbus.

7. teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Märgendamine ja folksonoomia

Ülesanne: Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Foksonoomia on kõigile arusaadavas keeles tagimine, nt. facebookis see näeb välja umbes nii: #STVK

Tõepoolest ei ole ma foksonoomiat eriti palju kasutanud, kuid võin öelda, et see kenasti toimib kõikides sots. võrgustikes. Samuti kohe tahaks öelda, et selle otsene funktsionaalsus ei toimi, kui pannakse tagiks #blablablaomnomnomtrolololo , sest tõenäosus, et keegi kirjutab sama tagi, on väga väike.

Kuid kohaks, kus see kenasti töötab, nimetaks ma seda blogi, kuna minu blogi "menüü" on koostatud tagidest. Olen valinud kaks kõige populaarsemat ja panin need  nähtavaks kõigile. Ehk see, kes tahab lugeda ainega seotuid postitusi, lihtsalt vajutab aine nimetuse peale, teised aga teise sildi peale.

6. teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Wiki-maailm

Ülesanne: Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Küsimus on üsna lihtne ja ma ei hakkaks eriti kaua mõtlema. Muidu Wikipeedia on väga kasulik kogu, tänu sellele paljud meist teavad seda, mida teavadki. Aga üheks suureks Wikipeedia puuduseks on see, et info ei ole usaldusväärne. Oleks väga tore, kui uusi teemasid kontrolliks kindel inimene ning kontrollitud leheküljel oleks mingi märk, nagu toidupakkide peal :D 

Ma arvan et, see tõstaks Wikipeedia mainet ja üldse kasutatavust. Teiselt poolt on selle ettepaneku elluviimine väga rahakulukas tegevus.

Teiselt ma pakuks, et kui ilmub mingi uus peatükk/teema vms., see peaks ilmuma kohe ka teistes keeltes. Väga tihti juhtub nii, et eesti keeles teema on olemas, inglise ja vene keeltes aga puudub. Ei peaks kohe kõikidesse keeltesse tõlkima, kuid kõige kasutatavamatele tõlkimine oleks väga mugav, nt. kindlasti inglise, saksa, vene, hispaania.

5. teema -Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Blogosfäär

Ülesanne: Kirjelda ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning too konkreetseid näiteid veebist.

Tahaks kohe mainida, et ma ei hakka mõtlema selle peale, miks see blogi on avalik ja teine mitte, ehk mis motiveerib inimesi oma mõtteid jagada (siin pigem on räägitud eraisikute blogidest, kus need kirjutavad oma elust). Igal inimesel oma motiiv ja see on tema isiklik asi.

Blogisid on üsna palju, ja viimasel ajal on blogimine saanud aina populaarsemaks tegevuseks. Sellest kirjutatakse raamatuid ja tehakse filme, et ühel päeval sai inimene tuntud tänu oma blogile.

Blogimise motiivid on väga erinevad:

1. Kohustus :D Hea hinne saamiseks, peaks blogima, sisestage google'sse “Sotsiaalne tarkvara ja võrgukonnad” ja näed, kui palju bloge on loodud selle jaoks, äkki keegi ka jätkas blogida (mina, näiteks, kavatsen ikka jätkata).

2. Toitumisalased blogid (minu lemmikud) – palju erinevaid retsepte, fotosid. (Kui oled näljane, ära vaata). Motivatsioon – jagada teistele oma oskused, tulemused, anda nõu. (nt. Eesti Toit)

3. Temaatilised blogid, nt teemadel “Sport”, “Reis”, “Aktiivne vaba aeg”... Iga inimene leiab midagi endale sobivat. Motivatsioon – jagada teistele oma oskusi, elamusi, anda tasuvad soovitused, kirjutada oma kogemusest. (nt. SEE)

4. Erialased blogid – VÄGA-VÄGA kasulikud! Väga tihti on kirjeldatud samad probleemid, mis tekivad sul töö käigus ja nende lahendused, tihti väga detailsed lahenduste kirjeldused. (Kui rääkida IT valdkonnast). Motivatsioon: jagada oma oskused, kogemused, saada tagasisidet. (nt. SEE)

5. Asjatundjate blogid – nt. inimene, kes tunneb finantsvaldkonda, kirjutab oma mõtteid sellel teemal. Väga huvitav lugeda, kui see on kogenud inimene, kes tõepoolest on selles valdkonnas asjatundja. Motivatsioon: jagada kogemuse (nt. ADAMODAR), vahel näidata, kui tubli ma olen (poolprofessionaalide juhtudel)

6. Inimeste blogid – jagavad oma mõtted, mured, rõõmud. Tahavad, et nendele tunneks kaasa, või naerataks nendega. Väga tihti on lihtsamüks kord kirjutada oma elamusest, et iga kord mitte jutustada uuesti oma elamusest igale tuttavale. Kes tahab, siis ise loeb. Siin motivatsiooniks on ka oma ajaloo fikseerimine, võib olla tuleb aeg, millal tahetakse kõik postitused taas lugeda.

Muidu kõigil on oma motivatsioon :) Kõige olulisem on see, et see olemas.

4. teema - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Sotsiaalsed võrgustikud

Ülesanne: Analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume (vt eespool) vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures.

Nagu vene inimene valisin VK.COM võrgustiku, mis on väga sarnane Facebook'iga (VK-s on aga funktsionaalsus suurem)

Identiteet - kindel tegelaskuju (avatar), kas siis päris- või hüüdnimi. See on omalaadne "ankur", mille kaudu seotakse võrgu ja reaalse maailma isiksus omavahel ja mida seetõttu ilma olulise põhjuseta ei muudeta.

Iga inimene saab luua endale konto oma pärisnime või hüüdnimega, kuid kõik andmed kontrollitakse, seega oma pärisnime muutmine on väga raske, kuna seda kontrollivad administraatorid ja tihti ei luba seda muuta, nt. mul on VK-s nimeks “Tatjana Solovjova”, tahtsin muuta “Tatjana Tatjanovna”-le, aga ei lubati.

Kohalolek - teadmine virtuaalse ruumi jagamisest teistega. Näitena võib tuua Skype'i või mõne suhtlustarkvara kontaktinimekirja (kes on hetkel "sees", kes "väljas") või jututoa selle erinevate ruumidega.

Iga inimese lehekülje peal on näha, kas ta on Online, Offline ja kui palju aega tagasi oli sees.

Minu noorem õde ütles, et on olemas veel mingi mobiilne App teise nimega, mille kaudu saab oma staatuseks määrata ”Invisible”, ja siis keegi ei näe, et oled sees.

Suhted - kui lihtsamal juhul on tegu lihtsalt "oma-võõras"-valikuga (on minu listis või mitte), siis näiteks Orkut võimaldab täpsustada suhte ulatust (tuttavast väga hea sõbrani).

Kirja võib saata kõigile, juhul, kui saajal ei ole peale pandud piirangud, nagu kirju võib saata ainult sõbralistis olev inimene.

Vestlused - siin eristub näiteks IRC, jututuba, sõnumiprogramm või Skype e-postist - esimesel juhul on tegemist sünkroonse, kahepoolse vestlusega, teisel juhul aga ühekordse sõnumiga, mis iseenesest ei kohusta kuigivõrd vastama.

On võimalik sünkroonselt suhelda ja on võimalik sõnumi saata ka offline'i. Iga sõnumi juures on näha ka, kas see on loetud või mitte, on olemas ka selline funktsionaalsus, mis laseb muuta sõnumi lugematuks, ehk saatja näeb, et tema poolt saadetud sõnum ei ole veel loetud.

Rühmad - kontaktide rühmitamine ei piirdu üksnes korrastamise momendiga, vaid sageli määrab ka suhete iseloomu.

Kontakte saab rühmitada. On olemas vaikimisi listid, nagu “Sugulased”, “Parimad Sõbrad”, “Kool”... võib ka neid muuta ja luua uusi. See on väga mugav liigipääsu andmise juures, ehk nt. meie klassikaaslaste koosoleku pilte saavad vaadata ja kommenteerida ainult need, kes on listis “Kool”

Reputatsioon - näitena võib tuua nii kirjutamata staatuse mingis kogukonnas kui ka Slashdoti otsese karma-süsteemi (või kasvõi paljukirutud Rate.ee punktisüsteemi).

Reputatsiooni määrab see, kui palju on sinu postitusi ja fotosid laikitud. Viimasel ajal nooremad peavad populaarseks inimesi, kelle “Subscribers” listis on rohkem, kui 100 inimest.

Jagamine - üks sotsiaalvõrgustike alustalasid. Jagada võib väga lihtsaid asju, nagu filmipealkirju, üksikuid viiteid või ürituste kellaaegu. Jagamine võib aga minna vägagi suurte asjade juurde, nagu näitab Wikipedia, vaba tarkvara liikumine, suured kogukondlikud loomeprojektid või ka spetsialiseeritud sisuteenused (Flickr, YouTube jt). Jagamine on rühmakuuluvuse jaoks väga tähtis tegur.

Jagamine – kõige lihtsam asi, mida saab VK-s teha. Ükskõik kust sa võid jagada infot oma lehele. Väga mugav (minu arvates), kui meeldis mingi retsept, mida tahaks ise läbi teha.

On võimalik jagada videoid, lugusid, postitusi, fotosid, kaks nupu vajutamist ja postitus on sinu leheküljel.

3. teema – Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Võrgukogukonnad

Ülesanne: Vali üks (mitte väga väike) võrgukogukond ning analüüsi enda ajaveebis eespoolkirjeldatud kogukonna taastuleku faktorite (uued tehnoloogiad, valikuvõimalus, ajatu aeg...) paikapidavust.

Tõepoolest võrgukondi ma eriti ei kasuta, ja kogukond IT-maailmas on minu jaoks pigem mingi foorum, kus inimesed jagavad oma mõtteid ning keda (inimesi) ühendab üks idee/suhtumine/probleem vms.

Seega valisin võrgukonnaks, mida hakkan edaspidi analüüsima, FORUM.EE võrgukonna.

Lühidalt on see foorum, mis sisaldab palju erinevaid foorumeid (need jagavad teemade järgi, kuid seal on ka info jagamiseks mõeldud teemad, nagu reklaam, teenused, üritused...). Kahjuks (õnneks?), on see foorum monokultuurne ning mõeldud vene rahva jaoks.

Ja kuna ülesandeks on võrgukonna analüüsimine Matt Webbi kriteeriume järgi, siis hakkan analüüsima J:

·         Identiteet – sisselogimiseks on võimalik kasutada google, facebooki, twitteri kontosid, kuid jääb võimalus ka luua süsteemis täiesti uue konto väljamõeldud nime, pildi ja infoga, aga viimased ei ole kohustuslikud ning piisab kasutajanimest.

·         Kohalolek – foorumis on võimalik jälgida aktiivsust ehk näha, kes on praegu online. See aga ei ole facebook ega mingi teine chat, et see funktsioon oleks kriitiline (minu arvamus), on muidu kogukonnas eraldi chat, vo siin on see juba oluline

·         Suhted – foorumis on võimalik privaatselt suhelda, saate s vajalikule inimesele sõnumi, kuid tavaliselt siin (nagu tavaliselt foorumites toimub ) on kõik sõnumid ja kommentaarid teistele nähtavad

·         Vestlused – online suhtlemise võimalus puudub, muus osas vaata eelmine punkt

·         Rühmad – nagu oli ülevalt öeldud, siin on väga palju erinevaid teemasid ja muidu iga leiab midagi sobivat oma maitsele. (TTÜ foorum (Haridus ja õppimine on siis superfoorumiks), Autodega seotud foorum, Muusika, Hobid ja harrastused, Spordifoorum, Software & Designing , Mängude foorumid ja palju muud )

·         Reputatsioon – sinu reputatsiooni näitajaks on see, kui palju oled võrgukonnas kirjutanud, kommenteerinud... (ja muidu KUIDAS seda teinud)

·         Jagamine – nagu teised sotsiaalsed võrgustikud võimaldatakse jagada teemasid (kommentaare?) facebookis, twitteris...

Veel tegureid:

·         Tehnoloogiline areng – kuna IT-võrgukond, ei saa kasutada ilma internetita (loogiliselt, et ilma arvuti/nutitelefonita ka ei saa)

·         Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid – aga palun, võid kirjutada endast seda, mida tahad

·         Ajatu aeg – online’s on alati kedagi on, sõltumata, kas kell on 8:00, 15:00 või 5:00

·         Hariduslikud püüdlused – midagi uut ja huvitavat saab sealt küll leida

·         Palju vaba aega, mida sisustada – kuna iga saab endale midagi huvitavat leida, lugemisele ja vastamisele võib ka kulutada palju aega

·         Vahel ka otsene altruism – väga palju kuulutusi, kus inimesed on nõus ja valmis TASUTA (kas see on üldse praegu võimalik?) sind aidama. Minu meelest on see tihti tingitud sellest, et praegu on IT ajastu, ja paljud suhtlevad sotsiaalsete võrgustike kasutades ja tuleb see aeg, mil nendel ei ole kedagi, kellega saaks reaalses elus suhelda, sealt tulebki see altruism (NEGATIIVNE?! VO jah, muidu on toredaid inimesi ka, kes ei aja omakasu taga)

Siia tulevad aine postitused

Siia tulevad aine

 Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad 

postitused